KATARIINA HOOV

Vene tn 14a,

Katariina kiriku esine plats

VAATA KAARTI

Tallinna ühe vanima kiriku esine, kus omal ajal tegutsesid dominikaani mungad ja mis oli keskajal üks suurimaid ja õitsvamaid kirikuid (nüüdseks kultuurikirik) muutub neljaks päevaks keskajahõnguliseks õueks, kus aegadetaguses meeleolus tegutsevad gildiemandad ja meistrimehed, sellid ja õpipoisid.

Võimalus ise katsetada ja kaasa teha nii suurtel kui väikestel:

  • Naha- ja tekstiilitöö (Katariina Gildi emandad Kaire Tali ja Pille Kivihall oma õpisellidega)
  • Mosaiigitöö- emand Fada
  • Pakutrükk ja nukkude meisterdamine (emand Kätli ja emand Tatyana)
  • Puutöö õpipoiss

Kiriku uksed on avatud neile, kes tahavad hetkeks linnamelust kõrvale astuda või saada osa keskaja muusikast ning etendustest.

Dominiiklaste kloostri sisehoovis saab iga päev  kell 14 toimuma AIATUND, kus jagatakse põnevaid teadmisi herbanistikast (Silja Pihelgas), klaasikunstist (Kai Kiudsoo – Värv),  Isand Heiki Haljasorg  räägib teemal “Püha Dominicus, dominiiklased ja Katariina klooster Tallinnas”

AIATUND DOMINIIKLASTE KLOOSTRI HOOVIS:

11.07 kell 14  Emand Kai Kiudsoo-Värv “Vitraažist ja pühakutest ehk läbi valguse”

12.07 kell 14  Emand Silja Pihelgas kõneleb Herbaariumi väärikast rollist teaduses ja kunstis keskajast tänaseni. 

Klassikaline herbaarium

Ladinakeelne sõna herba tähendab „rohtu“. Kitsamas mõistes on herbaarium kuivatatud ja pressitud ning ülevaatlikult korraldatud teaduslik või õppekogu. Herbaarium koosneb herbaarlehtedest.

Algselt, keskajal nimetati herbaariumiks taimeraamatut, mis käsitles ravim-ja teisi kasulikke taimi. Botaanika kui teaduse alguseks võib pidada renessansiajastut, eriti 1530.-40. aastaid. Varased herbaariumid meenutasid taimeraamatuid, kus lehtedele oli kleebitud mitmesuguseid taimi. Raamatukujuline herbaarium oli moes kuni 18. sajandini, mil üha enam hakati kasutama tänapäevaseid lahtisi aluspabereid.

Senistel andmetel on võimalik kuivatatud taimi säilitada lõpmata kaua, kui hoida neid toatemperatuuril, tavalises õhuniiskuses, kahjureid ja mehhaanilisi vigastusi vältides. Maailmas vanimad herbaariuminäidised on kogutud 16. sajandil ning pole märgata, et taimed hakkaksid iseenesest tolmuks pudenema.

/Kukk, T. 2015. Herbaariumi käsiraamat. Tallinn: Hea Lugu OÜ/

13.07 kell 14   Isand Heiki Haljasorg “Püha Dominicus, dominiiklased ja Katariina klooster Tallinnas”

vaata programmi

Tegevust nii väikesele kui suurele!

Korraldab Hopneri maja ja MTÜ Ajad& Tavad